Võtad iseennast kaasa ja lähed sinna, kus oledki ainult sina. Näiteks metsa. Ja siis vaatad, mis juhtuma hakkab...

Leidsin uue hobi!

Kõik muutub kiiresti… Huvitav, mis mõttega ma seda teksti nädala pärast loen?

Hakkan maailma paremaks muutma...kolm, kaks, üks... NÜÜD!

Halvad asjad tuletavad meelde, kui hästi kõik on. Kui jabur!!! Ja inimlik...

Austraalia on koht, mis tuletab meelde, kui kahepalgeline võib olla inimloomus. Taunime peaaegu kõike seda, mida ise teeme või võimalusel te

ehk Kuidas me Austraalias kommuunis elasime

Kirjutasin selle teksti sisuliselt üks õhtu enne lendu maailma otsa. Olin päeva lõpuks teinud rahu otsusega, et me ei lähegi kuskile… Ole...

Mõnikord käin õhtul kuskil kirjutamas ja läbi Tartu koju jalutades on linn nagu ellu ärganud.

Lugu sellest, kuidas sündis päästelennuk Suunda, mis läks appi parvlaevale Estonia. Väikse minu peas.

Üks huvitav teooria armastusest.

Miks mind huvitab, mis te minust arvate? Miks, kurat võtaks?

…kolisin tagasi vanemate juurde. Ostsin endale oma kodu ja ees ootas lõputuna näiv remont.

Kes sulgeb külades tabade taha puuriidad ja ehitab steriilse mänguväljaku?

Kui teil on vaja pressinõunikku, mainekujundajat, turundajat, palgake minuealine.

Üks kortermaja ei saa ega saa juba aastaid maha müüa oma pööningukorrust.

Maru on vaid kahe-kuune, kuid tal on välja kujunenud palju suhteid inimestega, kes on mulle armsad.

Viimane kord, kui ma vanaisa juures käisin, võttis ta lahtisektsioonkapi sahtli ning ulatas mulle paar nõukaaegset karpi söögiriistadega.

Olen nüüd kuu aega olnud Maru ema. Kool on olnud intensiivne ja emotsionaalne – uut õppematerjali tuleb iga tund juurde, millele järgneb koh

Sel pildil on minu vanaema. Mina mäletan, kuidas ta roosa jalgrattaga mööda küla sõitis, kõige paremaid vahvleid ja kaneelirulle küpsetas.