Nüüd, kus Sinu seiklus minuga on algamas, kirjutan siia oma südame kergendamiseks mõned read... Sina oled minu õpetaja. Tahan ma seda,...

Leidsin uue hobi!

Kõik muutub kiiresti… Huvitav, mis mõttega ma seda teksti nädala pärast loen?

Halvad asjad tuletavad meelde, kui hästi kõik on. Kui jabur!!! Ja inimlik...

1. veebruaril 2020 juhtusid sellised tänaseks juba ajaloolised sündmused.

Põhjaterritooriumil Kakadu rahvuspargis ringi rännates üllatas meid see, kui ulatuslikult suudavad australlased metsi n-ö kontrollitult põle

ehk Kuidas me Austraalias kommuunis elasime

Kirjutasin selle teksti sisuliselt üks õhtu enne lendu maailma otsa. Olin päeva lõpuks teinud rahu otsusega, et me ei lähegi kuskile…...

Mõnikord käin õhtul kuskil kirjutamas ja läbi Tartu koju jalutades on linn nagu ellu ärganud.

Kokku kulus kaheksa kuud vahtimist enne, kui aru sain, mis selle steriilsusega ette võtta. Tõin maailma meie magamistuppa!

Mõned hetked on vastikud ja valusad. Päris tihti on lihtsalt räige väsimus peal, aga peab edasi rühkima.

Telefonist pilte sirvides märkasin, kui palju oleme sel suvel mööda Eestit ringi kolistanud.

Kui teil on vaja pressinõunikku, mainekujundajat, turundajat, palgake minuealine.

Keegi tark, kes vääriks kindlasti tsiteerimist, kui ma ta nime teaks, on öelnud, et pettuda saab ainult iseenda ootustes, mitte inimeses.

Maru on vaid kahe-kuune, kuid tal on välja kujunenud palju suhteid inimestega, kes on mulle armsad.

Olen nüüd kuu aega olnud Maru ema. Kool on olnud intensiivne ja emotsionaalne – uut õppematerjali tuleb iga tund juurde, millele järgneb koh

Sel pildil on minu vanaema. Mina mäletan, kuidas ta roosa jalgrattaga mööda küla sõitis, kõige paremaid vahvleid ja kaneelirulle küpsetas.

Kogu elu proovid midagi kontrollida või kontrolli alla saada, aga kõige ilusam asi sünnib siis, kui kontroll on käest antud.

Päevikusse kirjutatud salasoovid ja mis neist on saanud.

Eelmisel nädalal pakkisin oma asjad Postimehe toimetuses kokku.