Kui ma mõtlen tänapäeva noorusele, siis tundub see mulle nii siiras, loominguline, habras, teadmiste poolest tark, kuid kogenematu, õrn, veidi kimpus enesehinnanguga, suure kuuluvussooviga. Aga noorus vist ongi alati selline, kui õitseda lubatakse. On lubatud. Nii ilusad õied on kasvanud (kogu oma isikliku taagaga loomulikult). Kui sinna samasse paradigmasse lülitada keegi Vladimir Putin oma maailmaga, siis tundub see täiesti groteskne.
Mul on ka sageli tunne, et meie elusid kontrollivad ikkagi mingid ülemaailmse kaliibriga sitapead, kelle tujust, kõhutundest ja “suurtest” ideedest sõltub, kes elab või sureb. Õitsejatele (mulle küll) vist tundubki, et maadevallutajate aeg on läbi? Nende koht on entsüklopeedias. Ükski juurde n##### territoorium seda soovitud rahuldust nagunii ei too, ikka ja alati on vähe, puudu. Kesse jaksab niimoodi muudkui end ja oma elu kulutada, tohutus konfliktis, kompleksis ja igaveses ebaõiglustundes.
Aga selle taustal mõtlen ka, et meie kõigi võimuses on sitapeastumist pidurdada. Nemad on inimkonna üks pale. Meis kõigis kuskil ilmselt on seda ürgset maadevallutajat ka. Piinlik tunnistadagi, ta pole täitsa võõras. Ta on ilmselt mingi haav, millel on võib-olla kaua paraneda lastud, kuid mis mis ikkagi olemas on, kui väga teadlikult ei tegele.
Meie ju külvame nii palju andestust ja armastust oma lastele. Seletame ja majandame, väsime ja alustame jälle otsast. Aga me ei löö neile käega. Mugavus on meis kõigis kasvatanud individualismi, evolutsioon kannab hoolt, et me nagunii pidevalt põhjusetagi ärevad ja valvsad oleks. Sellest kõigest hoolimata peaksime me ikkagi püüdma hoida avatuna oma südant. Me peaksime proovima eeldada head. Kui ühisosa on suur, ei peaks me leidma kellestki vaenlast detailide pärast, mis meie elu tegelikult eriti ei mõjutagi. Me peaksime nii palju vähem rääkima ja kõvasti harjutama kuulamist. Täiesti mõttetu on ütlus, et käitu teisega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutakse, sest nii paljud meist armastavad, väärtustavad iseennast nagunii liiga vähe. Ma mõtlen siis, et käitun teistega nii, nagu ma tahan, et käitutaks minu lastega.
Kokkuvõttes on nii elades ja kunagi oma isikliku maailma lõppu jõudes hea tunne.
Kui ma kõlasin naiivsena või isegi läägena, siis täitis see kirjutis enda eesmärki! Ja piisake soojust siia arvamustemerre!
Palju armastust ja soojust kõigile!
