Juba mitu päeva saan kirjutada kirjutuslaud/kapil, mille ühel talvepäeval taaskasutuspoest leidsin. See sai lõpuks uue kuue ja leidis koha kodus.
See kapp on 70ndatest ja toodetud Rootsis. Mul ei ole tema ajaloo kohta rohkem aimu, aga nüüd seisab ta tänulikult magamistoas ning on inspireeriva auraga.
Siit sai kõik alguse. Kapp sai mitu kihti kriidivärvi nimega Aubusson Blue (Annie Sloan), vaha ja uued kapinupud.
Midagi väga erilist on sel kapil veel. Oliver uuristas ühele üksikule linnu kujuga nupule sisse nii palju ruumi, et sinna mahtus ära kapi võti. Linnuke on nüüd, kes avab selle kapi.
Minu kapp ei ole täiuslik, ehkki piltidelt paistab ta peaaegu täiuslikuna! Minu sõber Rauno, kes tegeleb köögimööbli taastamisega, ütles, et pole midagi, mööblit peabki meetri kauguselt imetlema.
Ent selle kapi ilu peitub minu jaoks ka ebatäiuslikkuses. See täiuslik ebatäius on minu kätega tehtud. Kui hakata lähemalt uurima, võib märgata mõnda pintslikarvakest. Voolavat värvijuga. Kriimukest. Need kõik on minu tehtud. Ja ma ei oskaks tahta midagi teistsugust nüüd.
Protsessi käigus ajasin ma muidugi täiust taga. Värvisin mõnda ust lugematuid kordi. Ikka ei olnud mõni joon (kriidivärv on paks) päris sirge või tilkus vahatamata pinnale veetilk. Hakka jälle otsast pihta. Kuniks otsustasin, et ma ei tee ühtegi tõmmet, kuniks ma protsessi enam ei naudi, vaid mõtlen tulemusele, täiuslikkusele. Seejärel sai värvimisest meditatiivne tegevus, millest tekkis joovastus. Tõsi, vahel pidin endale seda otsust ka meelde tuletama.
Kohe kui kapp valmis sai, tabasin end surfamast vanakraamipoodide e-lehtedel. Kogusin inspiratsiooni (suurim allikas: sinepikollane.com).
Enne, kui ma aru sain, olin osta.ee oksjonilt juba soetanud endale vana peeglilaua, mis mulle isegi koju ei mahu. Visioon oli ka kohe olemas: kapp peab tulema tumehall ja nuppudeks saama kuldsed ananassid. Ära käisin seda toomas väga vahetult enne suurt karantiiniaega Järva-Jaanist. Aga kuna koos Maruga mahtus autosse vaid pool kappi, ongi nii, et see kapp saab kokku siis, kui lõpevad karmid liikumispiirangud ning saab taas vanematele külla minna. Seni on pool kapist koos peegliga seal ning pool Tartus. See kapp saab endale lisaks uuele kuule ka imeilusa taaskohtumisloo!
Pool kappi on juba valmis kohtumiseks! Ja ananassideks!
Teine pool ootab poolikuna vanemate juures.
Aaa! Kuna Sõbralt Sõbrale avas veebipoe, siis ma olen vahepeal suutnud osta juba tooli, mille värvin kollaseks. Ja öökapi! Appi! (Ma ei tea veel, kuhu ma need panen.)