Talvemoodi suvi ehk tagasivaade

Crazy cake lady.

Hea on siin teises maailma punktis tänuga tagasi vaadata Kassari suvele. See oli natuke nagu selle postituse pealkiri, mille autor on väike Maru. Ta pani selle oma lasteaia kleepimistöö pealkirjaks.

Aga suvi 2025 oli meil järgmine. Mais kolisime suvilasse ja juuni algul kolisime ruttu küttega majja tagasi - nii külm oli!

Juuni keskel saime uuesti suvilasse kolimist proovida ja jäime paikseks sinna septembri keskpaigani.

Aga juunis avastasime, et kuna on olemas sellised odavad ja kvaliteetsed lahendused nagu Ikeal, siis me vajame vanasse suvilamajja funktsioneerivat uut kööki. Kuna vett polnud ka majas, seinad kõverad, siis läks see projekt muidugi suuremaks, kui me plaaninud olime. Üleüldse hindame me Oliveriga end väga kõrgelt - täna köök (no võib-olla jääb homseks ka veidi lõpetada), homme sauna eesruum, ülehomme istutame mustikaid. Hehehehe, tegelikult läks köögile paar nädalat (tõsi, sest see kujunes lõpuks öötööks) , sauna valgeks vahatamisele veel nädal ja mustikaid istutas Oliver ka mitme päeva jagu. See oli sellepärast, et ta vahetas välja kogu pinnase õige happelisusega mustikamulla vastu, vooderdas sügava augu seinad varingu vältimiseks puiduga (mille ju ka õlitas) ning loodis augu põhja, et ehitatud puidukast ikka sinna auku mahuks. Hahahaha.

Mnjah, vahel ta tunnistab, et siinkohal võib-olla läks perfektsusega veidi, hästi natukene, üle võlli ka. Aga tegelikult on ikka imetlusväärne, et kui inimene midagi teeb, siis korralikult ja südamega. Vahet pole ju mida. Uues köögis on meil juba väga palju ilusaid hetki olnud. Ja ei jõua Oliveri ära kiita selle töö eest.

Rootslastel on päris paljudel kuskil looduses või mere ääres suvilamajake, kus vana puitmaja kõpitsetakse stiilselt nii kaua kuni ta veel püsib. Vettki ei pea alati olema. Sellepärast leiab Rootsis päris hea hinnaga Bullerby-stiilis maakodusid. Kui Eestis samasugused müügil oleks, siis kindlasti hingehinnaga. Eestlased, mulle tundub, tahavad kõik lõpuni ära lahendada. Majad täiuslikult ära uuendada või lammutada. Või vastupidi, nad on täielikult räämas. Sellist keskteed, kus on asi kõver, kuid siiski funktisonaalne ja stiilne, minu arust palju ei ole. Ma ei tea, kas see on vale või õige, aga nii ta vist on?

Jah, see vana saunast ümber ehitatud suvilamaja on vana ja kõver, aga miks ma ei või teda stiilse tapeediga ehitada. Ja miks ma ei või panna sinna kõige odavamat Ikea köögisüsteemi, mille maksumus tuleb ikkagi väiksem kui nädal aega mõnes airbnb korteris veeta. Ometigi tean, et vähemalt viis aastat saan ma seda ruumi nautida nii praktiliselt kui ka visuaalselt. Seal on nüüd kõik olemas alates nõudepesumasinast lõpetades cremanti pokaalidega. Ikeal on ka selle mentaliteediga, et kena, stiilne ja funktsionaalne asi ei pea olema ilmtingimata röögatult kallis. Ja odavam asi ei pea olema ersats.

Meie pere igatseb igale poole korralikku kööki. Oleme sellised, kes teevad väga palju ise süüa.

Metsäpolku tapeet Roosimari salongist.

Ma arvan, et selle köögi kogumaksumus tuli umbkaudu 1000 eurot. Lauad ja toolid kohalikust Käina uuskasutuspoest, kriidivärviga üle.

Eelmisel suvel alguse saanud sauna ehitus sai hiliskevadel punkti. Oliver ehitas õue veel ka suure uduvihma kolmnurga, kus all sai peale leili istuda ja läbi joosta. Kõik eelnevad suved olid unistanud, et Kassaris võiks olla korralik saun! Puuküttega ja nii. Nüüd see siis esimest suve seal oli... ja sai väga kiiresti iseenesestmõistetavaks.

Võõrustasime kalleid ja käisime ise külas. Ja need armsad inimesed, kes pole veel jõudnud, võtame laagrisse vastu uuel suvel! (Või siis, kui oleme tagasi...) Igatahes olete oodatud ja igatsetud.

Seda kõike sai siia nii palju ja on veel ja veel... milline suvi pildis!