Silmad Sahara liiva täis

Öine kollane taevas. Hommikuks oli rõdu liivapuru täis.

Kui reisid ringi, saad paremini aru, kui läbipõimunud siin maakeral kõik on. Tuuled Saharast tõid meile kõrbetolmupilve nii, et veranda ja silmad liiva täis.

See on calima. Hispaanlaste jaoks mitte midagi supererilist, aga siiski piisavalt ebameeldiv nii tervisele, kui ka kodule, kui õhus lendlev tolm ja muu saaste jõuab pilvena Aafrikast Hispaania rannikule ja seisab siin päevi, tekitades õhku kollase vine. Autode ja aedade koristamine on mitmenda järgu teema, aga minul on näiteks silmad tundlikud, mõnel astma. Calima põhjustab potentsiaalselt tervisemuresid. Igatahes on lihtsam praegu tubane olla ja oodata kuni pilv laiali vajub. Kuigi õhk on jälle väga soe.

Sama vine päeval

Selline ilmastikunähtus tuletab meelde, kui seotud kõik siin maailmas on. Kui ühes maailma otsas on halvasti, jõuab see varem või hiljem mingil moel ka "minu maailmasse". (Calima ei ole otseselt muidugi ei halb ega hea. Ta lihtsalt on.)

Aga teadmine, et kõik on seotud, kipub väikses kohas paikne olles ununema - et oleme üks osa suurest süsteemist ega saa end sellest välja lõigata. Kui hästi paiksed ja väikse silmaringiga inimesed (elu erinevate palede kogemise mõttes) kujundavad ühiskonda, siis kipub see teadmine kõrvale jääma. Tehakse ettepanekuid koostöid lõpetada, ise hakkama saada, müür ehitada, kuskilt välja astuda arusaamata, et see kõik mõjutab meid ju ikka edasi, oleme me sees või väljas. Siingi on kõige rohkem välismaalasi Suurbritanniast olenemata Brexitist. Nad on ikka siin, lihtsalt läbi piirikontrolli ja muude sekelduste. (Passijärjekorrad pidid neile lennujaamas olema 2h pikkused.)

Minu arust on oluline, et me mõistaks muresid ja rõõme teistes piirkondades. Siis saaksime ka enda eest hoolitseda, oskaksime rõõmu tunda. Maailma muuta.

Suure looduse ees oleme muidugi võimetud. Jamaical, Tenerifel, tolmupilve sees Costa Blancal. Aga looduse jaoks saame muidugi üüratult palju ära teha. Sellepärast on väga raske kuulata Eesti elust arutlevaid podcaste, kus targad inimesed, näiteks Samost ja Aaspõllu, jätkuvalt inimese mõju kliimamuutustele kahtluse alla panevad. Või leitakse, et Eestit see nagunii liiga palju ei mõjuta, sest oleme külmas parasvöötmes.

Ületarbimine on kolossaalne probleem eelkõige inimesele endale. Ei peagi kingitust loodusele tegema kui oma tarbimist vähendada. See on suurim kingitus iseendale, kui suudad välja astuda vajan/ostan/vajan/ostan ringist, kus koguaeg on ebapiisavalt. Ja kogu eluenergia kulub selle tühimiku täitmisele.

Lapsed on käinud siin nüüd ka esimesi kordi inglise/hispaaniakeelses eralasteaias. Korraga lühemat aega, et see oleks pigem koht sotsialiseerumiseks ja mitte oma aja ära istumiseks. Nemad vajavad seda ja meie vajame seda ka. Ühest küljest paneb see kogemus hindama Eesti lasteaedu, mis on juba keskkonna poolest nii toredad. Õuealad ja puhkealad, mänguasjad. Siin Hispaanias on lasteasutus sageli välimuselt sarnane kinnipidamisasutuaega, kus aedade taga on ilmetu plats. Aga lapsed seda muidugi õnneks nii ei näe. Kui on hea kamp ja suurepärane õpetaja, siis võibki see mängumaa olla kustahes kohas.

Aga ikkagi paneb imestama, et nii kauni ja aasta läbi rohetava loodusega riigi lasteasutused nii ilmetud on. Sama Portugalis. Ent teisest küljest tundub mulle, et siin ollakse rohkem vabad sellest tohutust saavutusvajadusest, mille saatel lapsed juba esimesest klassist peale eliitkoolide ukse taha katsetele saadetakse. Et see oleks nagu start elule ja juba 6- ja 7-aastaseid peab lahterdama andekateks ja “tavalisteks”. Minu arust võiks laste katsed läbida hoopis koolid, et kas need on piisavalt head, et näha erilisust igas lapses, kes ongi selles vanuses veel ühiskonna poolt rikkumata.

Oliveriga ikka vaidleme sel teemal, tema pigem toetab nägemust, et ühtmoodi kiired edasijõudjad võiksid edasi liikuda omas ehk kiiremas tempos. Aga mina jällegi arvan, et nendele, kes niigi lihtsalt asju omandavad, on vaid eluliselt kasulik õppida koos endast erinevatega. Sest ega kool pole ainult koht matemaatikale, vaid seal ju õpitakse ka sotsialiseeruma, aktsepteerima, iseend avastama. Ja kui kõik on hästi lihtne kiire matemaatiline läbihekseldamine, siis jääb see muu maailm ju kõik kogemata.

Koolis pole vaja ka tegeleda sel moel egoteemadega, et oled justkui kuskil eliit. Me siiski elame riigis, kus on inimesi vähem kui laiemalt tundmatutes Hispaania linnades. Näiteks Murcias (mis ei ütle eestlasele mitte midagi) on koos eeslinnadega ca 700 000 inimest. Kokku elab Murcia provintsis veidi rohkem inimesi kui Eestis.

Kool võiks anda empaatiavõimekuse inimesele, et ei temast ega ka sellest koolist ei alga ega lõppe maailm. Ükski koolikiusaja ei ole maailma lõpp ega algus. Ta lihtsalt on ripsmekarv silmas. See tuleks sealt kiiresti eemaldada.

Hispaanias, mulle tundub, on kõik üsna lihtne. Massid on suured. Minnakse kodukohakooli. Kusjuures 0-3aastased on lasteaias ja edasi minnaksegi juba kooli. Eks õppetöölt ole see ikka sarnane Eesti lasteaiale. Ühesõnaga, mõlemad poisid peaksid siin käima juba koolis. See kooli start on tunduvalt aeglasem ja pikem kui meie ülipidulik esimene 1. september. Ent on mitmeid eralasteaedu, kus võetakse vastu ka neid, kes viibivad riigis ajutiselt.

Senini on neile lasteasutus meeldinud. Sõpru on mitmetest riikidest ja ühine keel on kehakeel.

Elu on maha rahunenud, aga turistitame ikka ka. Isadepäeval käisime Elche linnas keskajafestivalil aka vorstifestil. Meenub, kuidas ma Moldovas UNESCO pärandit tikutulega taga otsisin (ja ei leidnudki, kuigi veider, et kas tõeti pole siis kogu riigi peale midagi UNESCO väärilist?). Siin on iga puu pärand ja eriline, tundub mulle. Elches näiteks on UNESCO palmisalu maailmapärand. Natukene on eriline küll - see on Euroopa suurim.

Kui moslemid valitsesid Lõuna-Hispaaniat (Al-Ándalus), tõid nad Elche piirkonda datlipalmid ja rajasid niisutuskanalitega põllumajandussüsteemi. Muidu oli Elche liiga kuiv ja kuum. Aga palmid varjasid madalamaid viljapuid ja köögivilju, nagu suured päiksevarjud. Kuna nad taluvad paremini kuuma, siis kasvasid nad seal, kus muud kultuurid seda ei teinud. Nii on Elchesse jäänud suured palmisalud. Peamises kasvab tänagi umbes 200 000 palmipuud. See on suurim palmikollektsioon Euroopas ja üks suurimaid maailmas väljaspool Põhja-Aafrikat.