Esimese maailma lapsed kolmandas

Kuidas esimese maailma lapsed kolmandas maailmas tibusid päästavad.

Eile oli üks tibupoeg kukkunud naabertänava vihmaveekanalisse ning närviline kanaema jooksis seal all edasi-tagasi ühes oma tibuga, kes iseseisvalt välja ei saanud. Et aga kandiline vihmaveekanal jookseb Balil iga tänava ja tee kõrval, et suurte vihmade vett ära juhtida, muutis distants tibu püüdmise keeruliseks. Ta jooksis meie eest eriti närviliselt mööda kanalit teise tänava otsa. Milline südantlõhestav vaatepilt, kuidas paanikas kanaema oma tibuga muudkui saalib… mõtles esimese maailma inimene.

Lapsed ehitasid tibule laudadest kaldtee, aga ma ei tea, kas ühel tibul nii palju mõistust on, et selles kanalirägastikust see üks ja ainus õrs üles leida ja seda mööda siis ka üles tulla. Eriti kui oled südari äärel…

Kohalikud istusid warungis ja vaatasid veidralt rapsivaid lääne inimesi samamoodi nagu meie vaatasime rapsivat kana ja tibu. Aga meie pakkusime kohalikele nalja. Siis tuli kanade perenaine tänavale ning vaatas, kuidas poisid olid tema tibule õrre vestnud, naeratas, et “oi kui nunnu” ja läks tuldud teed tagasi. Sellest tibust oli tal täitsa suva. Mõtlesin, et tal kindlasti nippe, kuidas tibusid veekanalist kätte saab. Ju neid sinna pidevalt kukub… Aga hiljem sain aru, et ju neid sinna pidevalt ka jääb…

Tibu jooksis kuhugi kaugele ja meie läksime ära, et linnud saaksid maha rahuneda. Lääne inimene teeb ju nii palju halba loomadele-lindudele oma elukauge abistamissooviga. Vähemalt on see ilus soov.

Kõndisime riisipõldude poole. Teel nägime veel paari tibu neis pikkades vihmaveekanalites. Kanalid olid lihtsalt kuivad, sest ime kombel polnud täna veel vihma tulnud. Bali vihmaperioodil on päev sageli kuiv, aga paar korda võib tulla kõva sademetehulgaga sahmakas maapinnale. Veebruariga saabki vihmaperiood läbi, niiet vihma on juba palju vähem kui detsembris. Siis võis sadada ka lakkamatult nii, et kõik vulises.

Tegelikult mulle siinne troopiline vihmaperiood meeldib ja mitte kunagi pole ma Balil kuival ajal käinudki. See on ju Eesti kevad ja suvi.

Mõnes kohas on kanalid madalamad, vahest sealt tulevad tibud ikkagi välja, lohutasin lapsi. Aga tegelikult paljud hukuvad. Sellest said ka lapsed aru, kui vaid mõni hetk peale nende tibu päästeoperatsiooni, tuli tänaval neile vastu koer, järgmine tibupoeg hambus. Esialgu ütlesin, et teate, koerad on mõnikord nii intelligentsed, et aitavad tibusid ja tassivad koju tagasi. Aga seekord ei olnud küll asi selles. Koer lihtsalt mängis laibaga, sest koer on koer.

Kui tahaks, leiaks siit iga nurga pealt linnu või looma, keda päästa. Terve päev võiks ringi käia ja helistada kõikvõimalikel numbritel, kus vastavad metsloomaühingud, häirekeskused vms. Ühe jalaga koerad, vigastatud linnud, kärnas kassid. Ainult, et pole kuhugi helistada, siin ei tulda selle pealegi.

Surm on loomulik osa elust. Inimene kasvatab enda kanad ise, kusjuures päevas lüüaksegi üks kana pere toidulauale maha. Tahad kanaliha osta, saad turult elusa kana. Vähemalt nii toimib kohalik, kelle põhitoiduks on riis, kana ja muna. Esimese maailma inimene läheb muidugi ka siin poodi, kus sellistele on filee lõigatud ja pakitud. Esimese maailma eri.

Iga päev on mõni elusolendi laip laste kooliteel. Eile kana, täna sama tibupoeg, keda koer rappis. Ma viisin lapsed hommikul kooli ja märkasin teda seal. Ning õhtul koju tulles oli ta ikka veel seal. Lamab nagu kõik need andamid jumalale, mis näppude vahel valmis meisterdatakse ja hiljem rollerite rataste alla vedelema jäävad. Suur hulk hommikuti pandud andameid on lõunaks laiaks sõidetud. Nagu ka mõned tibupojad.

Aga balilaste jaoks pole see tragöödia, sest nende jaoks polegi surm üldse kurb sündmus. Nemad siin tähistavad peoga, kui keegi sureb. Keha põletatakse, et hing saaks reinkarneeruda. See on rõõmupäev, kui keha vabaneb materiaalsest kammitsast. Selles eluringis osalevad siinse hinduismi järgi ka loomad ja linnud, kellel on ka hing. Inimene võib sündida loomana/linnuna ja vastupidi. Ja kõiki tegelasi mõjutab karma. Linnud ja loomad on lihtsalt teisel tasemel.

Niiet balilane usub, et tibupoega tabas koera hammaste vahel karma ning nüüd saab ta uuesti sündida. Kummal õigus on, ei tea.