"Alkeemik" on üks minu lemmikuid raamatuid. Lihtsa inimese tüviteos. Kui selle raamatu sünnilugu kuulda, siis võib uskuda, et üks selline teos tuleb tõesti kosmosest. Ehk siis kohast, mida meie ei tunne, ei tea, ei suuda välja mõelda.
Mõnele inimesele selline lugu millegipärast justkui kanaldab end. Tema kohta öeldakse kirjanik ja teda tunneb nii kogu maailm. Aga ka kunstikele, heliloojatele. Arvo Pärt on rääkinud sellest, kuidas looming sünnib ja seda ei ole võimalik mõistusega välja mõelda. Aga kuskilt südame seest ta tuleb. "Alkeemik" räägib ka teekonnast südameni. See nõuab vaeva, pingutust. Teekond südameni on verine ja okkaid täis (umbes nii vist on öelnud Nora Pärt).
Igal ühel on oma legend ja lugu, mida ta on määratud järgima ja Universum koosneb neist lugudest, õpetab "Alkeemik". Kui sa otsid teed oma looni, teeb kogu Universum kõik, et sind selles aidata.
Aga selleks, et karjapoiss vanalt kuningalt abi saaks, pidi ta vanamehele andma kõik oma lambad. Kui mustlane soovis aidata, küsis lihtsalt leidmise korral osa varandusest, mida karjapoiss otsima läks. Vana kuningas ütles, et kui annad midagi, mis sulle veel ei kuulu, ei motiveeri see nii palju. Ja on lihtsam kaotada usku oma legendi. Aga kui annad lambad, siis on piisavalt ebamugav vanas mullis jätkata. Ja see motiveerib oma legendi järgima.
Mugavustsoon ei pane enamasti otsima teekonda südameni. Kõige vägevamas ühenduses oma südame ja maailma häälega oli karjapoiss ikka siis, kui pidi surmasuust pääsemiseks tuuleks muutuma...
Me oleme muutuste lävel. Need muutused on ellu kutsunud süda. Mul on mingi oskus seda veidi kuulata, vähemalt ma ei eira seda täielikult. Enamasti on selle muutuse sisse kirjutatud ebamugavust, aga see on kokkuvõttes mugavam kui elamine mugavustsoonis. Teatud piirini muidugi, sest minu kogemuses ei ole näiteks füüsiline kannatamine küll mitte mingi hüppelava kuskile. See on hetk, mil inimene saab tegeleda vaimselt ja füüsiliselt vaid ainult oma valuga.
Õunad poodi, hobustele, sõpradele, kogukonnale!
Esimene kalalkäik
Niisked kohvikutepäevad
Avastus, et meil on oma kohvik!
