Palun tulge meiega metsamatkale Ahja jõe äärde!
Tartu - Põlva maantee - Kiidjärve - Ahja jõe ürgoru MKA. Veidi metsas ragistamist ja oledki kaunite vaadetega Ahja jõe ääres.
Looduskaunis? Hehee! Tegelikult täitsa inimese enda tehtud!
Saesaare kärestik oli 1951. aastani Eesti suurim ja seda peeti ka kauneimaks, leiab RMK metsaraja infotahvlilt. Kärestik oli paarsada meetrit pikk ja 30 meetrit lai. Kärestik meelitas kohale nii loodusehuvilisi kui kalamehi.
Saesaare on oma nime saanud kunagi kärestiku ülaosas kahe jõeharu vahel olnud kivise saarekese järgi. Liigub pärimus, et vanal ajal olnud siin saeveski. Saesaare kärestiku moodustanud suured kivid pärinenud veski varemeist.
1950. aastal valmis hüdroelektrijaama projekt. Kohe algasid ehitustööd ja seejärel ehitati jõele tamm. Selleks lükati buldooseriga Saesaare kärestiku kivid kokku. 1952. aastaks oli tamm valmis, mais algas veehoidla täitmine. Elektrijaam avati pidulikult 28. detsembril 1952.
Niisiis on tegelikult looduskauni koha autoriks pigem inimkäsi. Loodus on siiski kaasautorina väärt märkimist. Ligi üheksa meetri kõrgune tamm tekitas 54 hektari suuruse Saesaare paisjärve Ahja jõel. Vee alla jäid Ahja kõe madalamad kaldakaljud, liivapaljandid ning Oosemäe koobas. Kadusid kõik Saesaare ja Kiidjärve vahelised kärestikud. Algas vette mattunud paljandite murenemine.
Ilmselt on Saesaare üks tuntumaid näiteid Eestis, kuidas inimene oma tegevusega ümbritsevat maastikku on kujundanud, kirjutab RMK infotahvel.
Elektrijaam seiskus 1970. aastal vähese tulu tõttu. 1991. aastal käivitati see uuesti ning töötab tänaseni.