Varasügis on mu lemmik!

Ma ei ole väga eriline kokk, ent viimasel nädalal olen valmis teinud neli õunakooki ja ühe kukeseenepiruka enda korjatud kukeseentest (kõik mitte ainult söödavad, vaid isegi maitsvad)! Nii väga meeldib mulle varasügis, mis on läbi elu mulle sümboliseerinud uut algust.

Mõnikord käin õhtul kuskil kirjutamas ja läbi Tartu koju jalutades on linn nagu ellu ärganud. Pirogov kihab ja joriseb. Kohvikutes on taas keeruline mõnusat kohta leida. Kes mängib malet, kes istub kivistunud pilguga arvutis mõne ülesande kallal, kes loeb raamatut. Üks õhtu pidime minema sõbraga Sädesse (või Sädemesse). Ta jõudis enne mind ja teatas siis, et ärme siia küll jää. Siin on hiirvaikne! Kõik muudkui õpivad.

Ja siis on huvitav vahel piiluda erinevate paaride dünaamikat - elevust ja ebakindlust täis esimesed kohtumised või vanade tuttavate jällenägemine. Uued tutvused ja nende tutvuste elusid muutvad lood.

Sügised sümboliseerivad mulle alati uusi alguseid. Ei ole märkimist väärt, et lapsena hakkasin augustiga kangesti kooli ootama. Ladusin uusi vihikuid ja joonistustarbeid hunnikusse suurest soovist need juba kasutusse võtta. Natukene veel kannatust.

Eks sealt see uue alguse tunne pärinebki.

Mõtlen, mida/keda uut sel sügisel oma ellu toon. Ahh, tobu! Seal on sel sügisel ju Maru. Täitsa tutikas, üheksa-kuune roomaja.

Maru on uute asjade proovimisel nagu mina veits: algul väga kahtlustav, aga kiiresti üleni sees. Nii on riietumine ja vankrisse minek esialgu korralik draama. Pärast on mõnna. :)

Eelmisel aastal avastasin seenel käimise võlu. Täiesti joovastust tekitav otsing.

Eestis kasvavatest seentest on siin laual vaid ütleme ainult veidi üle 70! Mõni neist söödav, mõni tappev. Kusjuures mõnel saab vahet teha vaid laboris.

emajõgine

Lemmik ramen sügisõhtul! See mahub alati. Mõelda vaid, et mõned aastad tagasi ma ei söönud liha üldse. Kuidas ma sain ramenita? Kuigi seentega maitsestatud variant oli tegelikult maitsev, aga ei saanud sellist sooja sisse nagu sealihaga! Liha peab oskama nautida süüa, siis on seda kuidagi kergem teha ka. Autopiloot tekitab tänamatu tunde.

Vahel tunnen jalutades, kuidas rajad on kõik nii tuttavad ja...igavad. Sama ja sama.

Mingil hetkel ei pääsenud Maruga kuskile, aga nüüd on ta igati lõbus avalike kohtade külastaja.

Tõime sõprade juurest Kaikalt kilekotiga antoonovkaid ja sellel pildil on kolme sorti õunakooke pluss kukeseenepirukas. Olen tähele pannud, kuidas väsitavate päevade lõpus üritan endal meeleolu hoida ja siis teen midagi sellist nagu kook. Mõnikord ostan turult lilli. Meeleheitel koduperenaine, ainult, et ma pole meeleheitel. Lihtsalt veidi väsinud ja Marukooli õpilane. Lapsed on parimad õpetajad ja mul on palju õppida.

Elu käib. Istutasime sõber Siimu aeda ühe kase. Kuna istutasime puid (mina ja Maru tõttöelda rohkem vaatasid) tuulisele väljale, tuli puud tokkide külge siduda. Niiet mitte puid ei löödud nõnda maa sisse, vaid neid samu tokke! Tok-tok.

Keda peab nende eest tänama? Igatahes, aitäh!

Ma arvasin, et Maru jätab roomamise vahele ja hakkab kohe põlvili siblima, aga üleeile otsustas ta ikkagi, et ei jäta. Elus tolmulapp.

Siin ta on, oma põhilise näoilmega. Lai naeratus. Isasse.

Kõige mõnusam sügis on selline: päikseline, karge, värviline.

Küll on hea, et Oliver metsakoolis puuliike õpib. Ma olen need poolvägisi ka selgeks saanud. Marule meeldib neid lihtsalt rappida.

Nagu ka ajalehti! Septembrist tellisin koju ajalehed. No midagi peab ju uut olema. Nüüd katsetan ise lugejarolli.

Selle random söödud koogi pildi taga on parim kook, millega ma enda arust olen hakkama saanud. Lisasin tavalisele Pariisi õunakoogi retseptile paki kohupiimapastat. Peale mandlilaaste ning kõige lõpuks sulatatud shokolaadi kookoshelvestega. Seest pehme ja mitte kuigi magus, pealt krõbe ja magus. Hea kompensatsioon väsitava päeva lõpuks. Sõin vähemalt pool ise ära.

Kui keegi juurdleb, miks beebid nii nunnult riietatud on, siis vastus on lihtne: et väsimusest tülpinud emasid rõõmustada.

Selline on meie varasügis. Kõike on: uut algust, kõvasti koolitükke, emotsioone, närvilisust, armastust, järelemõtlemist, reisiõhinat, eneseotsinguid, väsimust, ärevust.